Elo Raspel

Kärde Küla Seltsi jalgrattamatk toimus 8. juuni ennelõunal. Reklaamisin seda kui kahe silla matka, tegelikkuses võiks seda ka nimetada muinasleidude, kahe kooli, kahe kuivati, kahe tegusa mehe, kahe küla matkaks vmt. Osalejaid oli umbes 17 (ei lugenud ja grupipilti ka ei teinud), kellest mõned ei käi veel kooliski, mõned olid pensionärid, kaugemalt tulijad alustasid Kärdest! Vahemaa, mida sõitsime, oli ca 10 km (Tooma-Selli-Vägeva-Tooma). Püüdsin üles lugeda ka talukohti, mille juurest mööda sõitsime, enamus neist on endised/kadunud. 

Alustuseks tervitasime üksteist oma elukoha (nt talu vm maaüksuse) nimedega; matka algus oli näiteks Vana-Toomal (Katrini ja Maidu kodu). Lähikonda jäid ka Kirsi, Sauna (Volli maja), Metsajärve (uus majapidamine, mis nüüd müügis), Niinepuu (Liisu kodu), Sooneaia (Elo ja Marko kodu), Männi (Sireti ja Kristjani kodu). Maanteele jõudes vaatasime bussipeatuse juures üle Pallase vana majakoha, mis on praeguseks lammutatud. Varem olevat seal elanud Pilli Reet (Reet Pillau?) kenasid lilli kasvatanud. Otse üle Piibe maantee oli varem ka kaks raudteelaste majapidamist- ei kujuta ettegi, kuidas need ära mahtusid. Endise Luige talu maadel on nüüd kruusa- ja liivakarjäär. Selle ammendanud osa on korrastatud, lõunapoolses osas aeg-ajalt toimub veel kaevandamist. Raja ja Teele talude juurde, mis lõuna poole jäävad, me ei sõitnud.

Edasi sõitsime raudtee äärt mööda ja keerasime oosi harjale. See on sama oosistiku jätk, millel mõned aastad tagasi matkati, Seljamäelt Kuristani ulatuv, kunagine jääpankade vaheline jõepõhi. Paralleelselt oosiga voolab Onga jõgi (On ka selline nimi? On jah!). Põnev koht on Onga jõel  asunud endine veskikoht. Ilmselt oli see saeveski. Veskikoha nimi on Harri, seal on pisike purre üle tammi, veski pais ja kivihooned on ise varemetes. Millal ja mida täpsemalt veskis toimetati, ei tea. Eks Onga jõge on hiljem ka õgvendatud ehk sirgemaks tehtud. Vaatasime natuke veskikoha ja selle kõrval asuva talu varemetes ringi, aga eks see kõik on seal üsna võsastunud ja viletsas seisus. Võimsad vanad puud on seal igatahes- tammed, vahtrad, künnapuud! 

Veski juurest edasi liikusime metsa vahel vanal rajal, selle äärde jäi Viinamäe talu. Põnevalt oosi harjale paigutatud hooneid on mitu- elumaja, laut, kuurid jmt. Talu kuulus Koskarudele, järglasi aga pole ja kõik on jäänud pärast 90ndaid lagunema. Elumaja on rüüstatud, aga ka istumiseks ümber kujundatud. 

Pärast metsavahelist lõiku jõudsime kõrgemal põldudeni, paistma hakkasid ka Selli küla hooned (näiteks vana karjalaut). Meid ootasid juba Göran Raus, kohalik talunik, ja Piret Laidre, hobiarheoloog. Piret oli üks neist, kelle algatusel tehti Selli kandis põldudel arheoloogilisi uuringuid. Kahest Görani maadel asuvast kaevest leiti lausa viikingiaegseid (aastast 500)  ehteid, münte, tarbeasjade tükke jmt. Piret on koos sõbraga käinud detektoritega suuri maa-alasid läbi, kaeveid varem tellitud pole. Vaatasime pilte leitud asjadest, need on kõik antud edasi uurimiseks. Arvatavasti sobis koht elamiseks looduslike olude (sh jõe ja viljaka maa) tõttu, aga Piret ja Göran rõhutasid ka ilule. Lähedusse jäid Alt-Kaarli, Uus-Märdi, Märdi ja Annuse majakohad. Göran kutsus meid sisse Tillika talu kuivatisse, ühte maakividest võimsasse hoonesse. Tillik olevat olnud jõukas talu, elumajast midagi säilinud ei ole. Lähikonnas oli 2 kuivatit, üks Tillika, teine Vidrikul, mõlemad kenasti alles. Göran tutvustas mõlemat, ilmselgelt oli tal kogemusi nii vanade kui moodsamate teravilja kuivatamise lahendustega. 

Edasi liikusime Selli ehk Vägeva kooli juurde. Esmalt vana koolimaja, puidust hoone osa. Juurdeehitusena lisati seltsimaja ja hiljem kivist osana internaadi pool. Koolis õpetas ja juhendas laulu-tantsuringe Görani ema Linda, seda kuni riigist väljasaatmiseni. Kunagine õpilane Maret näitas 1962 aasta kooli 100. sünnipäeva tähistamise artiklit, Göran rääkis oma mälestusi. 1966 aastal jäi kool tühjaks- kohalikud lapsed hakkasid õppima Vaimastveres. Selli koolist sai Kukulinna eriinternaatkooli osa. Mõnda aega oli seal direktoriks Jaan Kabin. Et õpilaste arv kasvas, otsustati ehitada uus koolihoone, mis valmis aastal 1977. Seda, punastest tellistest eriprojektiga hoonet, vaatasime järgmisena. Vana kool on suletud, sisse ei saa. Selle kõrval asuv kortermaja (ehitatud 1988) on varjupaigataotlejate majutuskeskus. Varem elasid siin erihooldekodus täiskasvanud inimesed. Uuemas Vägeva koolis toimus õppetegevus kuni 1997 aastani, aga et maja oli kehvasti projekteeritud ja ehitatud, jäeti see maha. Lapsed jätkasid uuemas, analoogses õppeasutuses, Siimusti Kiigemetsa koolis. Praegu on kool rüüstatud ja varemetes, aga ilmselt uue omaniku kasutuses korraldatakse seal airsofti mänge. Keerulised teed hariduses ja arhitektuuris!

Eelviimane pikem peatus oli uhkes, maanteelt paistvas rohelises Vidriku talu häärberis. See on Görani pere kodu. Uhket hoonet on vahepeal kasutatud ka haiglana, sellest on sisustuses veel mitmeid jälgi. Üks vana peegel on siiski algupärane, ilus valge kahhelahi on uuem. Suur karutopis on vana, aga hiljem sinna toodud. Vägev majapidamine, ümber mitmed vanad hooned nagu kuivati ja tall. Göran on oma 80+ eluaasta juures ka väga vitaalne!

Maantee äärde jäid veel Pihlaka, Uuetoa, Siimu, Raamatu, Nõmme majakohad. Kalamäe talus ootas meid Jaan Kabin, kes on koos kaasa Riinaga oma kodu rajamisel mitmeid nutikaid lahendusi kasutanud. Näiteks vihmavee kogumine katustelt, keskse ahju kasutamine eluhoones, vanadest akendest kasvuhoone, välivann, õuesaunad jmt. Jaan näitas meile ka oma puutöökoda, milles ta valmistab nii mööblit kui ka puidust kunstipäraseid asju (intarsia tehnikas pilte). Tore, et saime Kalamäel kehakinnitust- nii jaksasime sealt läbi metsa Kubja talu poole, ühtlasi Toomale, tagasi sõita. Enne metsast välja jõudmist sai mõni veel põlve mudaseks ja pidime leidma lahenduse hobusekoplitest läbi saamiseks. Lõpetasime kunagise Tooma talu, praeguse looduskeskuse juures piknikuga. Ujuma väga ei tikkunud, ilm keeras sajuseks. Kokku kestis rattamatk Toomalt alates 5 tundi.

Mul oli väga hea meel, et Göran ja Jaan olid nõus oma tegemisi ja kodustid tutvustama, arheoloog Piret ja vana raamatukogu hoidja Maret olid veel eriliseks pärliks. Ja tore, et ikka osalejaid oli!            

12.08 reedel startisime kahe autoga 8.25, et jõuda kahe päeva jooksul tihe programm edukalt läbi teha. Võib-olla oli kohtumisi liiga palju aga seevastu saime ka palju kogemusi, uusi teadmisi teiste kogukondade elust.

Raplamaad külastades tuleb enne selle loodusimedega tutvuda. Käisime uudistamas  Iida karstiala ehk Kuimetsa karstiala, kus ka muistne pühapaik. Karstiala võeti kaitse alla 1959. aastal Kuimetsa urgete nime all. Siin esineb rohkelt langatuslehtreid ja –nõgusid. Samuti koopaid, mille kõrgus ulatub kohati 2,5 ja pikkus üle 20 meetrini. https://raplamaa.ee/turismi-objektid/kuimetsa-karstiala/

Kell 10:40 jõudsime  Atla Mõisasse, kus teguyseb  Atla Mõisakeraamika.. Vastu võttis meid mõisahärra Raivi Juks  isiklikult, kes rääkis mõisa taastamisest, kogetud raskustest ja töövõitudest. Oli vägev ajalootund!

 http://www.keraamika.ee/motildeisakeraamika-butiik.html 

Tegime ka Kohila tuuri. Külastasime Veski baari ja saime aimu milline on vana Kohila Paberivabrik. Samal ajal toimus Kohilas TAKKK. Keskkonnakunsti sümpoosion tegeleb inimeste loodud ja seejärel hüljatud maastike taaselustamisega, pakkudes alternatiivseid võimalusi maastike mõtestamiseks. Kunstnike endistest tööstusmaastikest inspireeritud tööd on eksponeeritud Tammiku mõisa maadel, Kohila vana paberivabriku lähistel ja selle ees voolava jõe kaldal.  

15.20 võttis meid vastu Adila- Pihali külakogukond eesotsas  Mariann Saarega Meile oli kaetud uhke kohvilaud isetehtud tortide ja muude küpsetistega. See oli tõelineüllatus! Rääkisime külaelu valudest ja rõõmudest, külapäeval korraldavad nad suurte paaris-puusuuskadega võidujooksu. Saime meiegi proovida.

Veel jõudsime külastada  Tõnu Parmaksoin  tööriistade eramuuseumit   Väga unikaalne kogu! Tõnu on tark ja väga huvitav jutuvestja. Selline ajaloorännak jättis kõigile väga sügava mulje. Ehk oskame ise ka hoolida rohkem vanadest tööriistadest, mis vahel kipuvad kaduma prügi hulka.

 Ööbisime Kaiu Jahindusklubi Karitsa Jahimajas, kus Kalev Kiviste rääkis meile enne saunaskäiku oma Aafrika reisidest koos piltide vaatamisega.

13.08 olime varakult kohal Kabala mõisas, Raikküla teenuskeskuses, kus saime teada MTÜ tegemistest. Tegemist oli Rapla valla 2021 Aasta külaga, kus on tõesti palju korda saadetud.

Lipa külas võttis meid vastu õppereisi üks korraldajatest Anne Kalf, kes rääkis sealsetest MTÜ tegevustest, tutvustas meile ajalugu, endist ministeeriumikooli, kus asub täna Uku Masingu mälestusmuuseum.

Sulu külamajas saime päris palju uurida sealsetest kogukonna probleemidest ja saavutustest. Külamajas on ruumi, kus korraldatakse pidusid, laatasid. Õuel seisab keraamika kuumutusahi. Sealsed inimesed on väga keraamikahuvilised. Ütleks, et jäi selline mulje - kogu Raplamaa on kaetud savitöökodadega ja ahjudega. 

Lõunat sõime Luhtre Turismitalus, Nõmmeotsa külas, kus lahke perenaine Maire andis meile ka kohaliku talu kohta väikese ajalootunni. Pererahvas oli vana talu endiste omanike asjad säilitanud ja muuseumina eksponeerinud. Ka väga huvitav mõte- mitte kõike vana hävitada vaid sellest väljapanek teha.

Koduteel põikasime Imaveres asuvasse iluaeda Ren Ter Aed OÜ , Kaare tee 11, kus tõesti sai kosutust ilumeel. Millise armastusega rajatud iluaed ja millised vaated!

Kogemusreisil oli mida õppida ja kogeda! Ehk siis 2023 jälle? Suur tänu vahvale seltskonnale!

Toetas: Jõgeva Vallavalitsus.  

23.07.2022 külapäeval Kärde XI Killamängudel osales ligi 150 inimest.

Rannavolle mees- ja naiskonnad alustasid kell 13 võistlemist rändkarikale. Tänu Lembitu heale veenmistööle registreerus rannavolle karikavõistlustele kuus tiimi. Mängijateks olid nii naised kui mehed. Kõige noorem võistleja 11-aastane ja kõige vanem 58-aastane. Mängijate hulgas oli osalejaid Eestist, Argentiinast ja Saksamaalt. Kohtunik oli Tarmo Pügi. Peale 5-tunnist mängimist viis rändkarika koju Laiuse meeskond. Kärde omad jäid teiseks. Lastele pakkus rõõmu suur batuut ja jalgpallisein. Sven's Car OÜ puhvet pakkus keskööni sooja sööki ja jooke. Lastele olid Margit ja Anneli välja mõelnud vahvaid mänge. Veel toimusid osavusmängud disc-golfis, mille viis läbi Tanel. Naiste saapavise tekitas elevust nagu ikka. Ka võitjaks osutus varasem kõige pikema saapaviske tegija Liina. Kell 14 paiku tulid külaplatsile üllatuskülalised politseikoer Taks ja koerajuht Rauno Rammo. Kõlas repliike poiste seast, et keegi ei tahaks pätiks hakata, sest politseikoera võtted kurjategija kinnivõtmisel osutusid muljetäratavaks esituseks. Oli tükk tegu, et koolitatud ehk hästi treenitud hundikoera haardest vabaneda. Publiku seast soostus lõpuks üks julge neiu olema nn kurjategija, kelle käest koer kinni haarab. Kinkisime tänutäheks külalistele Heli talu mett ja koeramaiust. Kell 18 paiku said kõik võistluste parimad vahvaid auhindu, karikaid, medaleid, söödavat ja joodavat.

Kuna päev oli väga soe, siis juba reedel panid meie mehed üles külaseltsi suure telgi. Tänud Taivole laudade ja pinkide eest! Suur tänu Taavile, kes lubas kasutada oma maja elektrit! Marge ja Merilin olid kaunistanud lava vahvate lillekompositsioonidega, et õhtu esinejal INGERil oleks kena koht esinemiseks. INGER pakkus väga südantsoojendava isikupärase kontserdi kohaletulnutele. Aplaus ei tahtnud lõppeda. Tuli teha paar lisalugu. Väikese vaheaja sisustasime viktoriiniga Kärde ja Tooma kandi teemadega. Võitjatiim sai kihisevat jooki ja magusat. Tantsumuusikat pakkus DJ Avo Aia. 

Suured tänud külapäevade läbiviijatele: Lembit, Taivo, Taavi T, Taavi M, Kadri, Margit, Illar, Anneli, Merilin, Marge, Monika, Marve, Erkki, Pille, Voldemar, Martin, Helju ja Jüri.  

Korraldas: MTÜ Kärde Küla Selts. 

Toetasid: KOP ja Jõgeva Vallavalitsus.  „Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist”

23.07.2022 Külapäev Kärde XI Killamängud!  Kärde külaplatsil!

Algus kell 13. Alustavad rannavolle mees- ja naiskonnad võistlemist karikale. Rannavolle karikavõistlustele ootame tiime üle Eesti. Registreeri oma 3-liikmeline tiim lembitaare@mail.ee Kolmele parimale ägedad auhinnad!

Lastele suur batuut. Kohale tuleb puhvet hea ja paremaga. Palju tegevusi, mänge väikestele ja suurtele. Jagatakse ohtralt auhindu. 

Osavusvõistlused jalgpallis, disc-golfis, rattasõidus ja palju muid üllatusi. Naistele saapavise. 

Päikeselõõsa või vihma eest varju  pakub suur telk. Olemas vesi ja tualett.

Kell 14 tuleb külaplatsile vahva külaline, keda pole siin varem keegi näinud.

Õhtu pidulikkust tagavad INGER ja DJ Avo Aia. Vaheajal viktoriin.

Tule kogu perega! Üritus on tasuta!

Korraldab: MTÜ Kärde Küla Selts. 

Toetavad: KOP ja Jõgeva VV

Rannavolle Kärde Killamängudel 23.07.2022 algusega kell 13 ootavad meeskondi registreeruma!

Oled varem võrkpalliga kokku puutunud ja tahaks ennast proovile panna? Oled osav või veidi roostes? Pole oluline - kutsume sind Kärde Killamängudele rannavollet mängima! 

Pane kokku meelepärane võistkond kolme liikmega ja tule naudi mõnusat mängu! Kolmele parimale tiimile auhinnad!

Aita muuta võistluse korraldamine lihtsamaks ja registreeri osavõtt lembitaare@mail.ee. 

Nii võid kindel olla, et sinu osavõtt on garanteeritud.

Kärde Killamängude rannavolle rändkarikas ootab uusi nimesid. 

Kärde ja Tooma küla talgud 7. mail 2022 kell 10 - 16. Palun registreeri ennast ja pereliikmed meie talgutele siit: https://talgud.teemeara.ee/events/talgud-kardes-ja-toomal

Koguneme kell 10 Kärde Tallimaja juures, kus lepime kokku ülesanded. Praegu tööplaan selline: Koristame Kärde mõisaparki ja teeääri; värskendame võrkpalliplatsi, haljastustööd külaplatsil, Tooma ujumiskoha hooldustööd; lahtiste kanalisatsioonikaevude katmine, mõisapargi kaevu katmine; lilleniidu rajamine, putukahotellide ehitamine koduaedades.

Töödejuhatajad Kärde pargis/Toomal ujumiskoha juures on seekord Taavi Tõnts ja Taavi Möller.  

Veeohutuse teemal juhendab meid Endel Aare.  Võrguplatsil ja külaplatsil juhib vägesid Lembit Aare. Plaanis on vahetada liiv, siluda külaplatsi sügisesed juurimistööde jäljed, vedada peale muld ja külvata muru. Oma koduaiad saame ise omaenese tarkusega korda tehtud.  Lastega koos tasuks kindlasti rajada võimalikult palju putukahotelle. Elo Raspel oskab meid selles juhendada. NB!  Putukahotelli meisterdajatele teadmine, et LHV Noortepank teeb kõigi talguveebi kirja pandud putukahotelli tegijate nimel annetuse Eestisse jõudnud sõjapõgenike perede toetuseks

Kaasa võta talgusupi ja tordi söömiseks oma kauss, jooginõu ja lusikas! Ärme tekita sel päeval ühekordsete nõude kasutamisega prahti juurde! Selga ilmale sobivad riided ja jalga mugavad jalanõud. Ära unusta töökindaid! Külaseltsilt prügikotid jms.  Tööriistadest võta kaasa oma lemmikud: reha, kirves, saag vms. 

Vastlad Kärde mäel 27.02.2022. Kärdes eestvedaja: Lembit Aare. Korraldasid Vaimastvere külaselts, Vaimastvere Kool, SK ILLI, Kärde Külaselts, Vaimastvere Rabamoorid, toetab Jõgeva Vallavalitsus.

Kärde mäekuningas 2022 sai ka selgitatud! Kui enamus võistlusi oli mäest alla liuglemine, siis mäekuningaks sai see, kes suutis kõige kiiremini jalamilt mäe tippu joosta. Uskuge, see oli tohutult suur väljakutse. Võistlusel osalesid noored ja elukogenumad, mehed ja naised.

Osalejaid oli ligi 70. Kärde, Tooma, Endla, Pedja, Paduvere, Vaimastvere külast. 

Tänud korraldajatele! 

Kärde mäekuninga võistluse korraldas MTÜ Kärde Küla Seltsist Lembit Aare. 

Piltide autor: Elo Raspel