Mõisa ajalugu

Teadaolevalt esmakordselt on Kärde küla nimi kirjasõnas fikseeritud 1411. aastal. Laiuse ordule anti just tollel aastal Valkana (Kärkna) mõisa poolt üle Kerdese küla. Kärde mõisa on esmamainitud 1532. aastal. 19-ndal sajandil Riias välja antud Heinrich von Hagemeisteri raamatus “Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands” (“Liivimaa valduste ajalugu”) selgub, et just sel aastal ostis Johann Rebuck 7000 marga eest Markus Pollilt Kardise (Kärde) mõisa. Sajandite jooksul nägi mõis paljusid erinevaid omanikke ja käis mitmeid kordi suurte summade eest käest-kätte.

Juba 1527. aastal oli Rebuck ostnud krundi, millest hiljem sai Rippoka (Ripuka) mõis. Ostutehinguga liitis ta Kärde Ripukaga ühte. 1601. aastal müüs Riia kodaniku Martin Schulzi lesk (neiupõlvenimega Catherine Rebuck) mõlemad valdused 13 200 marga eest Joachim Wittingule. Viimase tütar andis maad oma abikaasale, Riia kodanik Jacob Friedrichsile, kellele need 1638. aastal ametlikult kuuluvaks kinnitati. 1639. aastal müüs Friedrichs Kärde koos Ripukaga Tartu kodanikule, kohtunik Samuel Akkerbaumile, kes need tühjalt ja kasutamata seisvad valdused veel samal aastal Laiuse kaptenile, Erich Johannsohn Zwillingule 1200 taalri eest üle andis.

Kui Kärde Paddoweri (Paduvere) ja Tirmasti (Tirma) mõisate koosseisu kuulus, müüs omanik Johann Derten 1557. aastal mõisad 250 marga eest oma vennale Nicolausile. Viimase tütar Gertrude andis need omakorda oma abikaasale, kelle nimi oli Vegesack. Gertrud Holstfer, Daniel Vegesacki lesk, kes 1637. aastal oli abiellunud oma teise abikaasa Wolmar Urkülliga, müüs samal aastal (oma esimesest abielust sündinud laste Johann Christophi, Barbara ja Anna Vegesacki nõusolekul) kõnealused väikemõisad Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule.

Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors.

Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885).

Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest.

Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevëþys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku, keemikut ning mitmete seltside liiget ja eestvedajat. Kärde mõis oli aga rendile antud taanlasele, kelle nimi oli Frederik Peter Welding (sünd. 25.10.1851 Viborg, Taanis; surn. 01.11.1926 Tartus).

Pikemalt võib lugeda raamatust "Kärde mõisast Tooma Katsebaasini" [Marve Millend, 2013 ([Põltsamaa] : Vali Press)].

Kärde mõisa kinnistute registri andmed: https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17392&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=vaimastvere&_xr=eNo1jcsNgDAMQ3fJAlDEAYUxGABFUJWItnwSuCB2p%252FxOtvxsmdDgwZjXhOVrBIsCYeQYWXTrM7G0dkPDYfYWEjUGwfOg7aTC0f3RThxIdLfr20JYPjW3VmlE0W3kHpwerEJ9nhdnXCjM&fbclid=IwAR0ZGnqZL0OOVVCVTEEYwSi0fVbP5jt6ZVrCKHJCgBMiVtuqH9AkWU3D3EI 

Kinnistu nr. 21

Hüpoteegi ringkond   Tartu KA: Mõisad   Aadress: Kärde Laiuse khk

Kinnistu nimi:   Kärde

Kinnistamise kuupäev   17.04.1926  Tehingu kuupäev 25.10.1919

Maaseadusega Eesti Vabariik omandas ostu-müügi lepinguga Kärde mõisa

Kinnistamise kuupäev   03.06.1895   Tehingu kuupäev   22.06.1890

Ostu-müügi lepinguga Kärde mõisa ostab Liivimaa Ökonoomilise sotsieteedi asepresident, Liivimaa maakohtunik Viktor, Erich Karl Johanni p von Stackelberg. Mõisa omandab  Viktor August Alexander von Stackelberg, 30 000 rubla  väärtuses

Kinnistamise kuupäev   11.01.1865  Tehingu kuupäev 03.12.1864

Woldemar Friedrich von Pistohlkorsi (1780-1850?) pärijate vahelisel kokkuleppel kinnistatakse Kärde mõis tema poja Woldemari ainuomandisse. nr 3 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk. 91). Viide EAA.2381.2.371. Tehing pärandavara jagamise lepinguga. Woldemar von Pistohlkors omandas 37 000 hõberubla  eest Kärde mõisa.

Kinnistamise kuupäev   1864   Tehingu kuupäev          17.08.1864

Liivimaa õuekohtu 17.08.1864. a otsusega kinnistatakse mõis testamendita pärimise korras Woldemar Friedrich von Pistohlkorsi pärijate ühisomandisse. nr 85 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk. 91)  Viide EAA.2381.2.371

Kinnistamise kuupäev   14.12.1842  Tehingu kuupäev 11.12.1842

Ostu-müügi lepinguga Woldemar Friedrich von Pistohlkors müüb Tirma Vaimastvere mõisa omanikule Alexander von Oettingenile. nr 92 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk. 91). Viide EAA.2381.2.371. Omanikuks saab Alexander von Oettingen, 12 000 hõberubla eest.

Kinnistamise kuupäev   24.05.1820

Ostulepinguga kinnistatakse Kärde mõis Woldemar Friedrich von Pistohlkorsi omandisse ostuõiguse alusel. nr 68 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk. 91). Viide EAA.2381.2.371; LVVA.109.28.235. Omanikuks sai Woldemar Friedrich von Pistohlkors.

Kinnistamise kuupäev   07.11.1819   Tehingu kuupäev   05.11.1819

Pandiloovutuslepinguga  Konrad Siegmund von Brasch loovutab Kärde mõisa pandiõiguse 35 000 hõberubla ja 1000 assignaatrubla eest Woldemar Friedrich von Pistohlkorsile. nr 131 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk. 91). Viide          EAA.2381.2.371; LVVA.109.28.233. Omanikuks sai Woldemar Friedrich von Pistohlkors

Kinnistamise kuupäev   08.11.1813

Ostulepinguga Parun Peter August Roseni vara oksjonil ostab Kärde ja Tirmastu mõisa pandiõiguse 24 400 hõberubla eest Konrad Siegmund von Brasch. nr 152. Parun Roseni lapsed vaidlustasid tehingu ja 11.12.1813. a sõlmitud uue kokkuleppe järgi läheb Kärde ja Tirmastu mõisa omandiõigus Braschile 30 000 assignaatrubla eest. nr 164. Viide LVVA.109.28.226. Omanikuks sai Konrad Siegmund von Brasch, 24 400 hõberubla eest.

Kinnistamise kuupäev   29.03.1804 Tehingu kuupäev  29.03.1804

Ostu-müügi lepinguga  Kärde ja Tirmastu mõisa pandileping muudetakse ostulepinguks ja mõis läheb parun Peter Roseni omandisse. nr 26. Viide LVVA.109.28.218. Mõisa omanikuks sai Peter von Rosen,.

Kinnistamise kuupäev   16.03.1804  Tehingu kuupäev 05.07.1796

Pandilepinguga Claus Gustav von Baranoff pandib Kärde ja Tirma mõisa 60 aastaks 30 000 hõberubla eest parun Peter Rosenile. nr 18. Viide          LVVA.109.28.218. Omanikuks sai Peter von Rosen, 30 000 hõberubla eest.