Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU Kärde Küla Selts

PÕHIKIRI.

1.Üldsätted

1.1.Mittetulundusühingu nimetus on Kärde Küla Selts (edaspidi Ühing).

1.2. Ühingu asukoht on Jõgeva vald.

1.3. Ühing on asutatud 06.11.2010.a. määramata ajaks

1.4. Ühingu majandusaasta on 1.jaanuarist 31.detsembrini

2. Ühingu õiguslik seisund

2.1.Ühing on eraõiguslik juriidiline isik ja omab Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud õigus–

ja teovõimet.

2.2 Ühing tegutseb avalikes huvides

2.3. Ühingu eesmärgiks on maarahva koostegemise hoogustamine, kodumajanduse

edendamine, looduskaitsealaste tegevuste läbiviimine, piirkonna kultuurilise, majandusliku ja elukeskkonna olukorra parandamisele kaasa aitamine ning üldise vaimsuse tõstmine.

2.4. Eesmärkide saavutamiseks Ühing:

2.4.1 propageerib kodude ja külamiljöö väärtustamist;

2.4.2 edendab kodumajandust;

2.4.3 kaasab tegevusse erinevad põlvkonnad ja erivajadustega inimesed;

2.4.4 propageerib tervislikke eluviise;

2.4.5 võtab aktiivselt osa külaelu puudutavatest küsimustest;

2.4.6 korraldab kursusi, õppepäevi, õppereise, laatasid, näitusi, rahvapidusid jm

ühisüritusi;

2.4.7 loob ning arendab sidemeid kodu- ja välismaal asuvate ühingute,

organisatsioonide, seltside, klubide ja üksikisikutega, kes tahavad osaleda

heategevuses ja on huvitatud seltsiga koostööst;

2.4.8 teeb koostööd kodu- ja välismaal tegutsevate heategevuslike ühingutega ja

seltsidega, samuti riigiasutuste, ühistute, aktsiaseltside ja ühiskondlike

organisatsioonidega;

2.4.9 esindab, väljendab ja kaitseb oma liikmete huve kõigi seaduslike vahenditega

2.4.10 realiseerib säästva arengu, heakorra ning loodushoiu põhimõtteid.

3. Ühingu liikmed

3.1. Ühingu liikmeks võivad olla kõik era-ja juriidilised isikud.

3.2. Ühingu astumiseks peab soovija esitama avalduse juhatuse nimele. Avalduses

peab soovija märkima, et ta on tutvunud seltsi põhikirjaga ning kohustub seda

järgima.

3.3. Ühingu juhatus vaatab avalduse läbi ning teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul,

arvates avalduse saamisest. Juhatus korraldab liikmete arvestust.

3.4. Liikmel on õigus avalduse alusel Ühingust välja astuda.

3.5 Liikmel on õigus omal soovil Ühingust lahkuda, teatades sellest kirjalikult Ühingu juhatusele.

3.6. Ühingu liige võidakse seltsist välja arvata, kui ta:

3.6.1. korduvalt rikub ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust olulisel määral;

3.6.2. on esitanud ühingu vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema

vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane;

3.6.3. ei ole osalenud aasta jooksul ühelgi ühingu üldkoosolekul või ühingu poolt

korraldatud üritusel;

3.7. Isik loetakse ühingust väljaarvatuks vastava otsuse tegemisele järgnevast päevast.

3.8. Juhatuse otsuse liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata ühingu

üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras ja nõuda enda väljaarvamise

otsustamist üldkoosoleku poolt.

3.9. Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.

Ühingu auliikmeks võib üldkoosoleku otsusel valida isikuid, kellel on teeneid

Ühingu eesmärkide elluviimisel ning Ühingu tegevuse arendamisel nii kodu- kui ka

välismaal. Auliikme valimise korra kinnitab Ühingu üldkoosolek

4. Üldkoosolek

4.1. Ühingu kõrgemaks võimuorganiks on liikmete üldkoosolek. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vähemalt kord aastas, hiljemalt 4 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Üldkoosolek kutsutakse kokku e-kirjaga vähemalt 7 päeva enne üldkogu toimumist.

4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.2.1. Ühingu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja kinnitamine;

4.2.2. majandusaasta aruande kinnitamine;

4.2.3. uue majandusaasta eelarve ja juhatuse tegevusplaani kinnitamine;

4.2.4. juhatuse liikmete valimine ja nende töö eest tasu määramine;

4.2.5. revidendi valimine ja tema töö eest tasu määramine;

4.2.6. Ühingu vabatahtlik lõpetamine, likvideerijate valimine ning nende töö eest tasu määramine;

4.2.7. ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine (reorganiseerimine) seaduses sätestatud juhtudel.

4.3. Üldkoosoleku protokolli märgitakse tehtud otsused ning hääletamise tulemused, kui otsuseid ei tehtud ühehäälselt, tuleb protokolli märkida igas küsimuses tehtud ettepanekud ja nende hääletamise tulemused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

4.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellel osaleb üle poole Ühingu liikmetest. Kui vajalik kvoorum puudub, peab juhatus kokku kutsuma uue üldkoosoleku, mis toimub mitte varem kui seitse päeva ja hiljemalt neliteist päeva pärast esimest üldkoosolekut. See üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.

4.5. Põhikirja muutmiseks, täiendamiseks või uue põhikirja kinnitamiseks ning Ühingu vabatahtlikuks lõpetamiseks ja reorganiseerimiseks (ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine) seaduses sätestatud juhtudel, on vajalik häälteenamus, vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete poolt antud häältest, muud küsimused lahendatakse lihthäälteenamusega.

4.6. Hääletamise protseduur üldkoosolekul otsustatakse päevakorra kinnitamisel. Liige ei saa ise ega ka esindaja vahendusel hääletada küsimustes, mis puudutab tema vastu hagi esitamist või tema vabastamisest kahju hüvitamiseks või muust kohustusest Ühingu suhtes.

5. Juhatus

5.1. Ühingul on juhatus, mille koosseisu kuulub üks kuni viis liiget. Kõik juhatuse liikmed peavad olema Ühingu liikmed ja vähemalt üks asutajaliige. Juhatus valitakse tähtajaga viis aastat.

5.2. Juhatuse pädevusse kuulub:

5.2.1. ühingu tegevusstrateegia väljatöötamine ning selle täitmise korraldamine;

5.2.2. majandusaasta eelarve, tegevuskava samuti majandusaasta aruande koostamine ning üldkoosolekule esitamine;

5.2.3. Ühingu kodukorra kinnitamine;

5.2.4. juhatus võib otsustada ka teisi küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

5.3. Juhatuse koosolekuid viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kaks korda aastas. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka juhatuse liikme nõudmisel. Juhatus on pädev, kui kohal on üle poole tema liikmetest.

5.4. Juhatus võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, nii et kõik liikmed kirjutavad alla samasisulisele dokumendile. Elektroonilisel teel saadetud teade on pädev tõendamaks, et dokument on alla kirjutatud.

5.5. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Iga juhatuse liige omab üht häält.

5.6. Juhatuse otsused vormistatakse kirjaliku protokollina, sellele kirjutavad alla kõik kohal olnud juhatuse liikmed. Juhatuse liikmel, kes on hääletanud otsuse vastu, on õigus esitada kirjalik eriarvamus, sellisel juhul tuleb juhatusel eriarvamus lisada protokollile. Sellisel juhul juhatuse liige vabaneb võimalikust vastutusest antud asjas.

5.7. Juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt Ühingule kahju tekitanud, vastutavad Ühingu ees solidaarselt otsese kahju ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb üldkoosolek.

5.8. Juhatuse liikmetel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist

6. Ühingu esindamine

6.1. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Ühingut kõigis toimingutes.

7. Ühingu vara

7.1. Ühingu vara tekib:

7.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;

7.1.3. tulust, mida võidakse saada Ühingu poolt korraldatavatest teabepäevadest, treeningute- ja võistluste koraldamistest

7.1.4. ühingu vara kasutada andmisest, põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tuluürituste korraldamisest;

7.1.6. muust tulust, mis tekib Ühingu põhikirjalise tegevuse tulemusel.

7.2. Ühingu vara saab juhatus kasutada ja käsutada ainult üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarve piires. Täiendavate laekumiste kasutamise otsustab juhatus.

8. Ühingu tegevuse lõpetamine

8.1. Ühing on asutatud määramata ajaks.

8.2. Ühing reorganiseeritakse üldkoosoleku otsuse alusel. Reorganiseerimisotsuses peab olema näidatud, kes on Ühingu õigusjärglane (õigusjärglased), kellele lähevad üle Ühingu kohustused ja õigused ning tehakse vastavad muudatused Ühingu põhikirjas. Eelnimetatuga seotud lepingutele jt. Dokumentidele on volitatud alla kirjutama juhatuse liige.

8.3. Ühing lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsusel või sundlõpetatakse seaduses ettenähtud alustel.

8.4. Ühingu likvideerimismenetluse viivad läbi likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaiks juhatuse liikmed.

8.5. Likvideerijatel on kõik juhatuse ja tegevdirektori volitused ning nad kannavad oma võimaliku süülise käitumisega Ühingule tekitatud kahju eest solidaarset vastutust.

8.6. Lisaks seadustes juriidilise isiku lõpetamist reguleerivatele nõuetele:

8.6.1.juhatus koostab viivitamatult raamatupidamisaruande sellest likvideerimismenetlusele eelnevast ajast, mille kohta üldkoosolekule aruannet veel esitatud ei ole;

8.6.2. üldkoosolek kinnitab aruande;

8.6.3. pärast likvideerimistoimingute läbiviimist likvideerijad koostavad likvideerimisbilansi ning aruande, mis peab sisaldama selgitust likvideerimismenetluse kulgemise, vara realiseerimistoimingute, võlgade maksmise ja sissenõudmise kohta ning Ühingu vara jaotamise kohta;

8.6.4. revident (audiitor) koostab likvideerimisbilansi revisjoni (audiitorkontrolli);

8.6.5. üldkoosolek otsustab likvideerimisbilansi heakskiitmise ja likvideerijate vastutusest vabastamise küsimuse.

8.7. Nõuete rahuldamisest järelejäänud vara antakse üle samade eesmärkidega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja kuuluvale ühingule.

Ühingu põhikiri on kinnitatud üldkoosolekul 19.1.2015.a.

Asutajaliikmed:

1. Marve Millend 46102240210

2. Pille Härma 47407285226