Väljaandes „Eesti võimlejad" (1934) avaldas H. Visnapuu. "Tallinna-Tartu maanteel Vägeva ja Jõgeva vahel asetseb Kärde ürgorg. Selle sügava oru kaldal on hobuseraua kujuline tasandik, piiratuna kuuskedest, pähklipuiest ja kaskedest. Selle koha nimetuseks on Killamägi ja siin on muistsed eestlased kunagi korraldanud killapidusid. Need olid suured maarahva (s. t. Eesti rahva) ühtekuuluvuse peod, täis rahva iseteadvust, eneseusaldust ja elurõõmu. Killamäel pidutseti, hõisati ja võisteldi vana-eestlaste mängudes. Killapeod olid muistsetele eestlastele umbes sama, mida muistsetele kreeklastele olid olümpiamängud. Kui raudrüütlid tungisid meie maale, elu soostus (muutus soiseks), koos temaga soostus ja puiestus Killamägi ja selle ümbrus ja Killamäest sai hiljem ühe paruni matusepaik... Mis aga ei soostunud, oli Eesti rahva hing ja vaim. Põlvest põlve kanti vaim edasi, maa pärisperemehed ei unustanud, oma õigusi, rahvas jäi püsima ja käesoleva sajandi teise aastakümne lõpuks olid pärisperemehed oma maa — Eesti maa — üle jälle pärisperemehed. Ja nagu sümboolsena kõlab, et oleme uuesti ellu äratanud ka muistsete eestlaste killapeod, kuid uue aja mentaliteedi kohaselt Eesti Mängudena. "