Kärde küla on esmakordselt mainitud 1411. aastal, seega sai 2011. aastal tähistada esmamainimise 600. aastat. Kärde sai tuntuks rahu sõlmimise paigana Rootsi ja Venemaa vahel 21.juunil 1661. aastal ning seetõttu oli 2011. aasta juunis Kärde rahu 350. aastapäev. Lisaks oli põhjust tähistada praeguse küla 90. sünnipäeva, sest esimesi renditalusid hakati välja mõõtma 1921. aastal. Samal ajal algas ka paljude praeguste kodude rajamine.
Oletatavasti on küla omale nime saanud Kärde mäe järgi. Küla on kandnud ka nime Kärdo, Kärdi, Kardes, Cardis ja Kaarde. Veel 1919. aastal on postkaartidel aadressiks märgitud Käärde. Praegune küla kannab nime Kärde ja selle algusaastad jäävad aega, kui lõppes Eesti Vabadussõda ja hakati andma pikaajalisi ning madalaprotsendilisi ehituslaene.
Kärde sai kunagi alguse hajakülana, nüüdseks on tänu keskuse tekkimisele temas ka sumbküla jooni. Kärde on sajandeid kuulunud ajaloolise Laiuse kihelkonna alla. See maa-ala moodustub 3-4st suuremast ning mitmest väiksemast kõrgemast kohast ehk võhmast, mis nagu saartena või saartekompleksidena asetsevad madalamate, niiskemate alade - soode ja niitude vahel. Üks sellistest "saartest" on Vaimastvere-Ripuka piirkond, kuhu kuuluvad Endla ja Tirma "saared".
Kärde mõisa esmamainimisest möödus 2012. aastal 480 aastat. Aastal 1532 ostis Johann Rebuck 7000 marga eest Markus Pollilt Kardise (Kärde) mõisa. Sajandite jooksul käis mõis mitmeid kordi suurte summade eest käest-kätte. Kärde viimase mõisnikuna tuntakse Victor von Stackelbergi, kes ostis valdused 1889. aastal 30 000 hõberubla eest Woldemar von Pistohlkorsilt. 1922. aastal moodustati Kärde mõisast riigimõis ja mõisnik kaotas kõik õigused maale ja varale.
Tooma Katsebaasi tekkega 1910. aastal sai Kärdest ja Toomast ühise tootmise üksus, tekkisid küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted. Kahe küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu on olnud sellest hetkest tihedalt teineteisega seotud.
2017. aasta seisuga on Kärde külas 108 elanikku, neist mehi 54 ja naisi 54. Kärdes on oma selts, mille eesvedamisel toimus 13. augustil 2011 küla kokkutulek, et tähistada 600 aasta möödumist küla esmamainimisest. Ilmus raamat "Kärde küla talud 1921-2011", mille järge "Kärde mõisast Tooma Katsebaasini" esitleti 2013. aasta juulis toimunud külapäeval.
Külapäev toimub Kärdes üle aasta. Ürituse ettevalmistustest alates tekkis külainimeste seas tugev koostöövaim. Tänu sellele, et tegijaid pole üks ega kaks, vaid mitukümmend, õnnestuvad Kärdes nii külapäevad kui ka muud ettevõtmised. Neist tahavad osa saada juba teiste paikade inimesedki.
Selts jätkab ka Kärde ajalooliste killamängude traditsiooni - muistsed eestlased olid väidetavalt pidanud tänapäevastele olümpiamängudele sarnaseid jõukatsumisi just Kärde mäe nõlval. Killamängude kavas on võrkpalliturniir, mis peetakse uhiuuel liivakattega võrkpalliplatsil. Võisteldakse ka naiste saapaviskes ja sangpommi rebimises ning korraldatakse mitmesuguseid perevõistlusi.
Kärdelased tahavad oma koduküla n-ö nähtavamaks muuta, et Kärdet ei võetaks kui mingit tundmatut paika Jõgeva maakonna äärealal.